Avatud :

Esmaspäeval, teisipäeval, neljapäeval, reedel 10-18, kolmapäeval 10-14







Wednesday, April 4, 2018

Lasteraamatupäev


Esmakordselt tähistati rahvusvahelist lasteraamatupäeva 1967. aastal. Sobiva kuupäeva otsingul langes valik 2. aprillile, muinasjutuvestja H. C. Anderseni sünnipäevale.

Sel päeval korraldatakse igal pool maailmas kõikvõimalikke raamatu- ja lugemisüritusi lastele. Eestis on lasteraamatupäeva tähistatud 16 aastat, esmakordselt 1991.
Esku koolistega  käisime külas naabrite juures Kõo raamatukogus, kus meid võtsid vastu raamatukogutöötajad  Ille ja Inna. Räägiti raamatukogust, raamatute hoidmisest ja loeti jutte.

Tuesday, March 13, 2018

Tagasi

Tahaksin öelda, et on rõõm teatada, et olen tagasi Eskus. Raamatukogu on avatud jälle 5 päeval nädalas. Tegelikkus on küll see, et märtsikuu kulgeb veel äraolemiste vaimus. Siia  jääb 2 koolitust ja mõned tööülesanded väljaspool.
Lustiverele suur tänu hea vastuvõtu eest ja jään teid igatsema. Lustivere andis hindamatu kogemuse ja ma arvan, et oskan seda edaspidi ka kasutada.
 Edaspidi jätkab Lustiveres Triin. Palun hoida ja armastada.

Wednesday, November 23, 2016

Mats Traat 80


http://fotosynthesiser.blogspot.com.ee/2010/05/mats-traat-06052010.html

Kes ühtejärge on eituse surve all, kaotabki enda,

ei usu tunnete tõtt, jääb nagu hüljatud kaev,

kuhu visatakse prügi ja jäätmeid, ehk raibegi mõni.

Kibedus, meelehärm, ahk, vigastet usaldusliin

kahutab lävimist, lähenemist ja vinnutab sõnad

karedaks raskuse vaim, vimm võtab võrsuvad eod.

Hooletust viipest, pealiigutusestki oleneb saatus

tallel, kes huntide käes, kui lõustaustsüsteem

pealekäiv, mõistmatu, maha märgib ta elutee käiku,

ning jõhkrus käib üle pea, kohab väärmõtete kosk.

Närbub ja taganeb õilishing, märkamatult kaob Ringist

see, kel siseilm õrn kui laulev lehekuu aas. 

M. Traat „ Suhtekorraldus“


 
 
 

Thursday, October 20, 2016

Saturday, October 1, 2016

Debora Vaarandi 100




 
Debora Vaarandi (sündinud Trull 1. oktoobril 1916 Võru – 28. aprill 2007) oli eesti luuletaja.

Debora Vaarandi sündis Võrus, kuid tema lapsepõlv möödus Tallinnas ning Saaremaal. Tulevase luuletaja esimene luuletus “Udus” ilmus Saaremaa Ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris.

Töötas õpetaja ja toimetajana ajalehtede juures, seejuures oli ajalehe „Sirp ja Vasar“ peatoimetaja.

Teosed:

"Põleva laotuse all" (1945)

"Kohav rand" (1948)

"Selgel hommikul" (1950)

"Unistaja aknal" (1959)

"Rannalageda leib" (1965)

"Tuule valgel" (1977)

"See kauge hääl" (2000)

"Aastad ja päevad" (mälestused) (2006)

Huvitavat:

Teda kasutati modellina maalidel, mis kujutasid Lydia Koidulat.

Just temale kuulub üleminekuajal tulevasele presidendile ja ammusele sõbrale Lennart Merile sünnipäevapeol pahvatatud fraas: “Lennart, sa muutud iga aastaga üha rohkem Viiralti kaameli nägu!”

Tema luuletuse "Talgud Lööne soos" lõpuosa võttis Raimond Valgre oma laulu "Saaremaa valss" sõnadeks.

Kuula luulet

Kuju avamine 2016

Herman Sergo 105


Herman Sergo 105

1.oktoober 1911 Jausa, Käina vald – 28. september 1989 Tallinn

Teosed:

Romaanid

"Põgenike laev"

"Näkimadalad" I–III (1984)

"Randröövel" (1988)

"Rukkirahu" (1988)

"Kodusadam" (1982)

"Pinnavirvendus ja põhjalained" (1962)

"Kajakalaid" (1963)

"Meri kutsub"(1960)

 

Jutukogud

"Lootsitoa jutud" (1965)

"Kauge tule kuma" (1975)

"Kui ma alles noor veel olin" (1980)

 

Mälestusteraamat

"Viis aastat võõra nime all"


„Näkimadalad” käsitleb Hiiumaa rootslaste elu ja saatust 18. sajandil. Eesti minekuga Vene impeeriumi koosseisu püüab aadel ka eestirootslased pärisorjastada, millega aga viimased ei lepi ning hakkavad oma õigust taga ajama. Romaani sündmustikku kannavad peamiselt kolm noort randlast, kelle elu ja saatuse kaudu loob autor võimsa pildi meie kadunud naaberrahva eluviisist ja kommetest.

Romaani põhjal telemängufilm 1987-88.

“Randröövli“,  „Näkimadalate” jätkuna kavandatud, kuid iseseisvaks teoseks kujunenud romaani keskne tegelane kammerhärra parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg oli kõrgaadlik, tark ja õppinud mees, osav, ehkki riukaline ärimees. Oma pärisorjade arvates äkiline, aga sugugi mitte kõige sandim härra. Teisalt aga Hiiu vandiraiujate peamees, kes karidele sõitnud laevade röövpäästmisega hiigelvaranduse kokku ajas ning mõrvas süüdimõistetuna oma elupäevad Siberis lõpetas.
Kirjaniku nägemust kipper Malmi mõrvani viinud sündmustest, saatuslikust vaenust parun Ungrern-Sternbergi ja krahv Johann Stenbocki vahel ilmestavad ehedad omaaegsed kohtumaterjalid.

„Vihavald“ Romaani peategelaseks on muhulaste viimase vanema Villimeele poeg, laevavanem Vihavald, Hiiumaa hõimu põhi, kelle juhtimisel asub salkkond noori Saare- ja Muhumaa mehi endale uut elukohta otsima ning leiavad selle Soomest.